See paat...

...on pika ajalooga... Pärast 15a pausi on tädipoeg Kaur (tüüris) selle korda teinud. 9 inimese päästepaat on pärit kaubalaevalt Gleb-Sedin. jehuu Kaurile!

1 kg

No kui mu abikaasa seda kala kotis nägi siis ta ütles: "nii suured juba". Nii see on! Forellid on saanud kilosteks. Mis edasi? Edasi läks sama isend äia - ämma suitsuahju! Ma ei tahaks nüüd kedagi kadedaks teha, kuid tulemus oli väga hea!

koduteel

finish! Ja nüüd sauna!

teele...

meie ööbimikoht ja vaade telgi aknast.

Puhtu-Laelatu looduskaitseala. Pivarootsi ja Muriste vahel, punkt, keel krussis selle hotelli nime peale...

teele jäid täna:

Oti möis ja pirnipuu otse tee ääres. muhu restoranist ei saanud ka mööda! Hetkel praami peal. Vot automehed olid kadedad...

Muhu esimene peatus...

selja taha jäi Saaremaa

Aga see pilt...

on pühendusega, sellele kes mind homme öhtul kodus ootab seapraega! :))

Pajose Äri. Elupäästja :))

Kallemäe küla. Siin poe ees ma nägin ära ka Tulnukate filmi peanäitlejad... :)

plaan muutus

Me ei hakka jalgsi läbi vee minema Siiksaare ninani. Teeme ringi ja ratastega. Noooh, et vesi on körge ja jalad on ka veel puhtad, ja üldse... :)

kohe läheb hommikusöögiks

Et köik ei ole kuld mis pimedas hiilgab!

Hobusekarjamaal ööbimisega on siiski möned miinused ka. Nimelt hakkavad uudishimulikud tegelased (hobud) juba hommikul vara telgi körval arutama, et mis värvi telk on. Kölab see umbes nii: " hiihaa, hrr-hrr hihaa" mulle tundus, et neil läks vaidluseks ka omavahel...
Noo.. ja pimedas sellisel miiniväljal lökkepuid otsimas käia... ää, Jüri käis... hahaahaa :) eep... a miks minu plätude juures niipalju kärbseid on...